2 tseremooniat: Tseka ja Tla’sala

Kwakwakwa’wakw indiaanlased, Kanada, Fort Rupert
Ansambel Copper Maker Dancers

Kunstiline juht: Calvin Hunt, pealik  Tlasutiwalis, (“Ma olen alati otsungutel”) ja pealik Na-soom-yees  (“Vesi on alati vaikne su ümber”), laulja, tantsija

Kevin Cranmer, T’samkwagel Kinal, kõneleja, laulja, tantsija
Kaleb Child, Musgamdzi, kõneleja, laulja, tantsija
Jordan Hunt, Sibacola, laulja, tantsija
Tom Child, Hamisinutl, laulja, tantsija
Harold Nelson, Sisaxolas, laulja, tantsija
Stephen Child, Nanulisala, laulja, tantsija
Marie Hunt, Tłakweł, tantsija
Coreen Child Yakawilas, tantsija
Maxine Matilpi, Manłidas, tantsija
Ferrin Yola Willie, Tlilinuxw, tantsija
Ali Hunt, G’abi’idas, tantsija
Stephanie Nelson, Maxwaks, tantsija
Collete Child Anitsatla, tantsija

Tants on indiaanlasele kõrgemate kohustuste täideviimise vorm, see on suhtlemine müütiliste olenditega ja osasaamine kõiksusest. Esivanemad ütlevad: “See on karm seadus, mis käsib meil tantsida.”

Tseka on rida dramatiseeritud legende, mis näitavad, kuidas indiaani esivanemad kohtusid aegade alguses kõrgemate olenditega ja kuidas maailm on ajapikku muutunud selliseks, nagu see on tänapäeval. Legendid on esitatud tantsuna ja see on Kwakwakwa’wakw indiaanlaste kultuuri hinnalisim osa. Tseka on püha rituaal, mis originaalis võtab aega terve päeva – hommikust õhtuni.

Tla’sala on rahurituaal. Kui kaks pealikku olid tülis, siis läbi tantsu leidsid nad alati ühise keele. Põhjuseks müütiliste olendite juhtimine, mis suunas tantsu ajal nii nende keha kui ka mõtteid.

Tänapäevases  Potlatch´is esitatakse neid kaht algselt iseseisvat tseremooniat teineteise järel:

1. Kakusala, maja õnnistamine  - tantsija kannab udusulgedega Tłasala peaehet. Maja õnnistamine toimub tantsu käigus, kui udusuled põrandale langevad.

2. Tame Hamatsa

3. Naiste tants – pärlmutter-nööpidega tekkidesse riietatud naised tantsivad, väljendades ennast eriliste käeliigutuste abil.  

4. Tukwid – naissõdalaste tants

Tła’sala (rahu tants)                                                          

5.  Holikayala – pealikute peaehte-tants

6.  Tła’sala  - peaehte-tants

7.  Dzunukwa – metsade metsik naine. Dzunukwa omab eluvett ja võib äratada surnuid ellu, pritsides neid selle maagilise vedelikuga. Tema mõju surelikele on võimas. Üksnes tema kohaolekust piisab, et  põhjustada transsi või hirmu-unenägusid. Tal on karvane keha ja rippuvad rinnad. Ta ajab huuled torru, kui toob kuuldavale oma hõike: “uu huu uu”. Tal on pikad ja pulstunud juuksed ning ta kannab seljas suurt korvi. Sinna korjab ta oma teele ettejuhtuvaid hooletuid lapsi. Kuigi Dzunukwal on ka oma lapsed, kogub ta surelike lapsi, et neid ära süüa. Ta röövib neid  ja püüab viia oma üksildasse kaugesse metsamajja. Aga lapsed kavaldavad ta alati üle ja põgenevad. Dzunukwat näeb tänapäeval harva, sest ta ei kannata tänapäeva helisid, näiteks nagu mootorpaadi müra. Ta varastab inimestelt suitsulõhet ning muud toitu ja premeerib neid, kes teda aitavad.
8.  Tła’sala  - peaehte-tants
9.  Bak’was  – metsade metsik mees. Bak’wase nime literatuurne tõlge on “mees kui maa kehastus”. Vaimude ja hinged pealik on kogult väike. Ta on kõige metsas leiduva spirituaalne kehastus. Tal on roheline karvane keha ja kondine nägu esiletingivate põsesarnade ja kotkaninaga, mis kaardub ta ülemise huuleni. Ta elab vaimude maal ja hoiab uppunute hingi. On ebatõenäoline teda kohata, aga teda nähes peab olema ettevaalik, sest ta võib meelitada inimesi toitu pakkudes oma maailma. Bak’wasele meeldib eriti kohata sõdureid ja jahimehi, ning ahvatleda neid siis oma äraneetud toitu sööma. Toit võib tunduda suitsulõhe või marjade moodi, aga see on mürgine, ja kui näljane jahimees seda sööb, muutub ta üheks Bak’wase vaimuks. Bak’was sööb nälkjaid ja tigusid. Tema lemmiktoiduks on aga karbid, mida ta kaevab välja oma koduümbruse rannaliivast. Tavaliselt on ta häbelik ja pelgab inimesi.
10. Tła’sala  - peaehte-tants
11. Sapa (Kaja) – pealiku esitatud tants. Loomad tulevad koobastest – tantsu ajal imiteeritakse nende hääli maski erinevate avauste kaudu. Sapa ehk Kaja on inimese sarnane tegelane, kellel on võime järgi aimata ükskõik mille hääalt või kõla. Sapa tants peab edasi andma kogu elavat loodust: õhku, maad ja merd. See peab väljendama austust meie keskkonda.
12. Amlala – tants, mille käigus kutsume publikut meiega liituma.

Kestvus: 1:15